Kuulnud rösteri klõpsatust, läinud issi oma leivakesele järgi, aga ohh neid pisaraid ja paanikat, mis siis maja raputas - leiba ei olnud!?!?! Enne kui midagi juhtudagi sai, oli Röster oma ohvri ise alla neelanud. Issi pidi siis oma insenerimõistust rakendama ja ausa tööga teenitud leiba tagasi nõudma minema. Pika urgitsemise peale võitis paps rösterit 1:0. Hommik võis jätkuda kohvi ja moosisaiadega..
Homme on üle poolteise kuu esimene korralik koolipäev. Kella kümneks juba hiiglasuurde auditooriumi. Tegelikult ma ootan. Uute ainete esimesed loengud on alati põnevad. Ja inimesed. Pikalt puhanud roosad mikud-mannid. Mõned neist minu sõbrad, mõned mitte nii ilusad:)
Ma magasin täna öösel nii hästi. Could it be, et asjad hakkavad joonde minema?
11:42 0 comments