Kui on nii palju inimesi, et puhtfüüsiliselt ei mahu liikuma, siis ei saa pidu eriti nauditav olla. Läksin eile kluppi otsima elamusi, nägema inimesi ja tegema tegusid, aga kõik oli kuidagi poolik. Aga inimesed - eriti naised - olid fantastilised. Selline everyday's glamour. Aga mida polnud, see oli tüüpilisus. Igaüks isemoodi vaatamisväärsus, isiksus sitside-satside vahelt läbi kumamas. Oh neid saapaid ja kotte ja meeletuid väljanägemisi.. See on see, mida võib ainult Tartu öödes näha, sest tudengitel pole nagunii midagi muud loengus teha, kui uusi lähenemisi disainida:)
Aga see oli eilne öö. Eilne hommik algas hoopis kerge flirdiga Aura administraatoriga. Huvitav, kas see on neil tööülesannete nimekirjas, vast-ärganud padjase näoga sassis juustega tatsuvaid tüdrukuid meelitada, sest see ei olnud mul mitte esimene kord. Ma ei jõudnud isegi 'tere' öelda, kui juba teatati mulle, et 'tudeng, ujulasse jah?' Minu üllatusest kohmetu naeratus sai ka ära mainitud. Maksin kaardiga:"Te olete meie sagedane külastaja, Maaaaaaarja?" Pilgud ja nooled, silgud ja.. Ja nii edasi.. Eino tore, tore.. Ongi tore. Meeldib. 18:00 0 comments
