Peaks oma telefoni sisu kuhugi kindlamasse kohta ümberkirjutama. See oleks ju traagika, kui kõik mu teatud ja teadmatud numbrilised koos telefoniga igavikku kaovad. Või siis mõne huligaani tasku. Kas ma pole mitte ettenägelik? Samas - liiga ettenägelik ka ei tasu olla, sest muidu kaotangi ära. Teate ju küll. Ei taha ära sõnuda. Aga ikkagi peaks kirjutama. Paberkandjale või siis arvutisse toksima. Iseenesest oleks see tore tegevus. Selle võtan endale kunagi päevakavva.
Seesama mõte on ikka veel mu sees seedimisel. Et kuivõrd inimesed liiga palju põevad ja liiga vähe naudivad. Ja kuivõrd ma petan ennast sellega, et eelistan sensibility'le sense'i. Aga kuna käesoleval ajahetkel ei jätku mul muuks aega kui psüühikahäiretele ja kriminaalõiguse ajaloole, siis lükkan sellegi asja lähitulevikku. Aga tahan ikkagi sotti saada sest. See on kindel plaan. Võtan endale päevakavva.
Kes need lollid üldse on, kes mu blogi loevad?
Love,
Malanje 00:52 0 comments
