Mu naabrimehel on tibukollased dressipüksid, millel on punane ja sinine triip külje peal. Miks ma seda tean? Sest ma vaatan teda praegu. Oma suurest aknast, absoluutselt süüdimatult. Ma mõtlen, et sellised peaksidki kõik naabrimehed olema. Teine naaber on mul selline suure kõhuga usin töömees. Ikka tõsine Naabrimees, kes papsiga aeg-ajalt üle aia juttu ajab ja kõhtu sügab. Minu issi on vastupidiselt aga selline kleenuke ja tõmmu vunts. Suhteliselt vähe viitsib aias jamada. Kui üldse, siis ainult suvel muru niites või garaazhis nokitsedes. Tegelikult ei tahtnud ma papsist üldse rääkida. Tahtsin rääkida sellest, mis südamel on. Aga hetk tagasi avastasin, et see mõte pole veel küps. Täitsa toores alles. Ja mitu jama on vaja enne ära lahendada, kui saan selle mustal-kollasel kirja panna.
Neljapäev, külm, suhkrubeebid, raamatukogu... 14:07 0 comments