Minu jaoks on kellegi kõrval, kellegi soojuses ärkamine nii äraütlemata põnev. Ma isegi pole poole kitsama voodikoha pärast kade:) Ja kui ma siis panen plaadi peale, viskan oma jala üle Tema ning annan hommikumusi...
Aga sellegipoolest on täna jõululauba. Minu jaoks ikka päris-päris. Olen hommikust saati püüdnud teha teisi õnnelikuks ja täita ära tühja kohad. Preili Ma. tegi isegi oma siidikäed jahuseks ja vorpis viis plaaditäit piparkooke. Mis siis, et mõnel kukkusid sarved peast ja mõni kõrbes ära:P Ja siis võtsin ma kätte ja sõitsin läbi pimeda, lumise Tartu Raadile K. juurde. Tema haud säras üle teiste. Ma olen kindel, et külm tal seal küll ei olnud. Ja mul on hea meel, et enne mind olid seal paljud käinud. Leppisime kokku, et sünnipäeval lähen talle jälle külla..
Täitsa kreisi, kuidas mulle meeldib liiklus. Varem meeldis mulle seda jälgida, aga ma poleks osanud arvata, et ka selle sees olemine nii nauditav võib olla. Kui tavaliselt kiputakse kiirust pigem ületama, siis minu puhul see reegel ei kehti - pahatihti jään mõttesse ning avastan, et osuti on mingi näruse 30 peal. Sellised juhid arvatavasti ei oma kaasliiklejate soosingut. Who ever cared? Ja inimesi vaadata meeldib. Istusin selles värvilises keskuses pingile ning oleks võinud sulgemiseni seal süüdimatult inimesi jälgida, kui argipäev vahele poleks tulnud. See on tal kombeks - tulla eiteakust ja hakata domineerima.
Tagasi veini juurde.. 21:01 0 comments
