Ma olen ikka nii loll. Aga mõnikord on tore ka lollusi teha. Tahaks näha mõnda kätt, kes sellega nõus ei ole. See oli nii naljakas, kui ühtäkki kõik mind musitada tahtsid. Kellele see ei meeldiks...:P
Ma ütlen teile, ega need ekspoisid ikka meelest nii kergesti maha ei lähe. Kui ikka on mingi keemia olnud, siis see ei kao. Nagu see füüsika teooria, kus ained ei teki ega kao - nad lihtsalt muunduvad ühest olekust teise. Mitte, et mu nimi nõrkus oleks, aga sellised asjad paratamatult loevad.. Ja mul on hea meel, et mu süda nii suur on, et sinna vabalt mitu elanikku mahub. Selles ei ole probleemi. Korrused ja üüripind on lihtsalt erinevad.
Aga kunagi jõuab ikka hommik kätte... 15:17 0 comments
