Ma lubasin Rauntsile siia ka midagi rõõmsamat kirjutada, olgugi et ta siin vaid kord kvartalis käib. Kui nüüd aus olla, siis ei kajasta blog mu elu kuigi adekvaatselt. Mõnikord ma loen arhiive ja imestan, kui teistmoodi ma nüüd mõtlen. Ja sageli on paljud sündmused meelest hoopiski maha läinud. Sellistel puhkudel on hea lugeda ja justkui võõra pilguga asjadele vaadata. See siin kajastab kilde, mitte tervikut...
Tallinn oli suurepärane. Intervjuu läks loodetust paremini. H ja E-ga hooletult pidutsemine oli viimasepeal värk. Ministri voodis ju magatud varem pole (muidugi mõista oli herra ise outta town). Kogemus seegi:). Ja tulla koju ning veeta kõige imetabasemad hetked koos K-ga.. IDA pidi seekord temale alla vanduma. Andke mulle see vägitegu palun andeks..
Koolis on vaja teha veel vaid üks jõuline grande finale, et seejärel saaks kuuse alla jõule pidama minna. Speaking of kuusest, siis mina olen kindlal veendumusel, et sellist totrust tuppa pole vaja. Mõelge vaid, miljoneid kuuski saetakse maha lihtsalt selle pärast, et mõneks nädalaks endale kuivav puu tuppa tuua. Täitsa kreisi ju. Ja siis visatakse need viienda korruse aknast alla või põletatakse ahjus. Lihtsalt mingi tobeda kombe pärast. Get real. Kunstkuusk on muidugi ka variant, kuid mitte eriti sümpaatne. Nii eelistan ma igal juhul mõnda oksakest või kena kompositsiooni, mille alla oma tuhanded kingipakid asetada:) Olgem mõistlikud, inimesed.
Kõik, mis ei tapa, teeb haiget.. 18:26 0 comments
