Tänase talve tunnussõnaks on mu meelest "ootamine". Kõik minu sees ja minu ümber oleks justkui millegi uue, parema ja armastusväärsema ootel. Inimesed räägivad tulevikuvormis, minu mõtted haaravad seda, mida veel ei ole... Vahest tundub, et "praegust" ei olegi. Et on see, mida veel ei ole.. Või soov sellest.. Omamoodi on see ju magus. Omamoodi on see ju hea.
Mu laulud elavad sus veel kui eilse kaja,
mis tänaseni kostab sinu sees.
Ja kui sa praegu tunned, et sa mind ei vaja,
siis tea, et kõik on alles alguses..
Ma tahaks pugeda kellegi südamesse ja seal hästi palju pahandust teha..:) 21:42 0 comments
