See oli nii armas, kui üks administraator mu allkirja ära armus, kui ma arvele alla kirjutasin. Nii ta vähemalt väitis..:) Aga see oli vaid üks eredam hetk uduses igapäevas. Ma ei mäleta, et ma oleks isegi rüblikuna:P nii südamega jõule oodanud kui see aasta. Ma lihtsalt tahan, et oleks aeg, mis oleks minu teha. Et ma saaks valida, kellega selles ajas olla ja mida peale hakata. Mu peas on väiksed plaanid, aga ma ei taha neid liigse planeerimisega olematuks muuta. See on tõsine oht, u know. Mõned inimesed, kes kaua aega olid mulle nagu leib ja vesi, on viimasel ajal hakanud suisa tüütama. Nad ei intrigeeri enam, nad ei köida. Olen üles otsinud mõned peategelased pisut hägusest minevikusest. Hägusest sellepärast, et peas kipuvad asjad tuhmuma. Eriti, kui lasta neil kaua-kaua vegetatiivses staadiumis soppides eksisteerida. Otsin nad üles ja kasutan heategevuslikuks eesmärgiks.. Üks rõõsa neiu vajab päästmist:)
Jah, ja Tartu on natuke väikseks jäämas...
20:56 0 comments
