Aknast välja vaadates on näha ainult lehitud puud ja üksildased katused, mille korstnadki ei tossa. Värvid on kuhugi kadunud. Ehk sulasid nad ära esimese lume all, mis samuti kadunud on? Minu sees on ka kõik pisut sombune. Aga siiski lootusrikkalt sombune. Selline vaikne ja natuke mudane. Olen stoilisem kui varem. Kuhugi ei ole kiiret, sest aega on. Voodi on jahtunud, aga tuba on soojaks köetud. Ja mu naabermaja aknad on ikkagi liiga väikesed.. 12:52 0 comments
