Mu mõtted olid üllad, kui ma oma suvelõppu ja koolialgust planeerisin: kellega, kus ja kuidas hüvasti jätan. Keda lahkumiseks emban, keda suudlen jne jne. Mõttetasandile see kõik jäigi. Aeg tuli vahele. Töö ja aeg ja rahalõhn. Oh mind vaest materialisti. Eks ma suudlen neid siis mõttes. Valmismeisterdatud kingid saavad kunagi hiljem postiga järgi saadetud. Elu läheb edasi. Väga edasi. Lausa nii edasi, et ma ei saa sellest arugi.. enne kui ta on juba nii edasi läinud, et enam tagasi ei saa.. Suur seebivee-aktsioon on tehtud. Kehalt kõik suvearoomid eemaldatud, Vanad Asjad veega alla uhutud.. Sellised hetked sobivad mulle. Aeg ja ruum jäävad samaks. Vatt minu ümber sama valgeks ja pehmeks.. seest on aga uus. On parem. Kindlasti.
Kui ma olen inimeste hulgas, siis tahaks olla nähtamatu. Kui ma olen Temaga, tahaks, et ta näeks mind veel rohkem.. 21:44 0 comments
