Mu elu on liiga ebamäärane. Mul on liiga palju ideaale, liiga palju ilu ja liiga palju valu. Ma tahan kõike liiga palju. Ma annan endast liiga palju. Inimesed ei taha nii palju. Kuhu siis end peita? Mida endaga peale hakata? Kellele ennast ära anda? Üldse mitte anda? Või siiski anda? Või lugeda M. ridu ja avastada, et nii palju on veel avastada? Kuulata Muusikat ja kuulda, et nii palju on veel tunda? Mida ma siis oodanud olen? Miks armastasin Tuult ja lasin tal endast läbi näha? Sest seda oli vaja. Selleks, et hakata armastama Jõgesid, Mägesid, Taevast...
Mulle ilgelt meeldivad märjad juuksed
Mind kütkestavad meeletud naerunuuksed
Hinge seest võtavad südametuksed
Minema kõndides jätan lahti kõik uksed..
21:42 0 comments
