Füüsiliselt on koolilõpp juba üle 24 tunni kohal olnud, mentaalselt pean veel sellega harjuma. Ma mäletan, kui kade ma olin, kui õde viis aastat tagasi teatas, et tal viimane matemaatika tund oli ja kuidas ta iga päevaga üha ilusamaks läks. Ma ei tea, kas nüüd on minu kord ilus olla, aga ma annan oma parima. Loomulik inimene pidi olema kõige ilusam. Ehk on see siis see kergendus, see pidulikkus, see pühitsus minus, mis mu silmad särama löövad. Oma sõpradega sain enne tulemuste teatavaks tegemist närveerida, oma õpetajad sain ära kallistada, aktusel sain öelda seda, mis südamel oli... Muudkui sain, sain, sain.. kõike sain. Tänast päeva jääb mälestama külm tuul ja meeletud rahvamassid kolme kooli lõpetajate puhul. Manni roosa kleit ja Miku sümpaatsus. Ja muidugi õhtune lasagne.
Laps istus mererannas ja vaatas laineid. Vahused viirud ründasid kallast,
lükkasid randa eemale, nügisid kive, taandudes kiskusid veeribad kaasa
liivaterakesi ja rannale jäi kõige kaugemale ulatunud laine niiske jälg.
Otsekui teiste inimeste puudutus.
Oli aeg teele asuda. Nooruk tõusis ja hakkas mööda maa-vee piiri minema.
Liivale jäid jalajäljed, iga hetk oli üks jalajälg. Noormees kutsus ka
Jumala endaga jalutama. Nad kõndisid koos, vaikides, aegamisi. Meri uhtus
liiva ja nemad läksid. Osad jäljed muutusid lainetes laugemaks, osad jäid
selgelt kuiva liiva.
Rand jõudis lõpuni. Mees peatus ja vaatas üle õla tagasi. Taevas olid tema
elu sündmused. Iga jalajälje kohal just see hetk. Mees uuris jälgi. Kus oli
olnud raskem hetk, oli taevas sel kohal tumedam, kus oli olnud rõõmus aeg,
paistis päike. Jumal seisis vaikides ta kõrval.
Vanamees pöördus jumala poole ning küsis: "Ütle mulle, Jumal. Kui ma
võtsin
sind enda südamesse ning sa tulid ja käisid minuga terve tee ja sa lubasid
seista mu kõrval kogu aeg ning olla minuga nii headel kui halbadel
aegadel."
Vanamees tegi pausi ja neelatas. Aeg andis tunda.
Ning ta jätkas: "Ütle, Jumal, miks on nii, et kuigi sa lubasid käia mu
kõrval, miks on siis nii, et need hetked mu elus, need, mis olid kõige
raskemad, need ajad, mille kohal on taevas eriti must, on rannal ainult ühed
jalajäljed? Miks jätsid sa mind just siis üksinda?"
Jumal vaatas mehele silma ning lausus; "Mu armas laps, mu poeg. Kui sa
võtsid mind enda südamesse, lubasin ma sinuga olla, su kõrval ja toetada
sind ka kõige raskematel hetkedel. Need kohad, kus sul oli kõige raskem, kus
taevas oli kõige tumedam ja rannal on vaid ühed jäljed - need mu poeg olid
hetked, kus ma sind süles kandsin."
22:17 0 comments
