Paistab, et olen jälle jõudnud sellesse faasi, kus mul toimub meeletu kasvatustöö. Ma kasvatan iseennast ümber - ikka piitsa ja präänikuga. Mulle tohutult meeldivad paarikesed, kes ei tunne sellist terminit nagu 'armukadedus'. Nad lihtsalt ei lase sel ennast närida ning harrastavad pimesi usaldust. Jah - nii võib kõrgelt kukkuda, aga see on ainus võimalus, kuidas lennata. Kui mitte õhku tõusta, siis ei saa ka maanduda - ükskõik kas siis pehmelt või valusalt. Meelde jääb igal juhul. Ja nii ma siis kasvatan iseennast. Pean tunnistama, et seni on kaalukauss minu enda poolel, st. mitte-armukade 'mina' juhib 2:1. Ma sain eile tõsiselt pahaseks enda peale, ent andestasin peagi, sest olin lihtsalt väsinud ja tüdinud. Sellistel puhkudel on mõõdukad üleastumised isegi lubatud. Mul on siiski plaanis see maha jätta - armukadetsemine siis.. Edu mulle!
Täna oli üks esimesi suvekuulutajaid see, et ma sain oma hirmkallid päevitused selga panna ja mõned hetked lihtsalt eksisteerida. Mis siis, et bioloogia eksam hinge peal - kuum päike ja Liisi Koikson olid igati väärikad aseained.
Vaid kolm päeva veel.. 23:53 0 comments
