Läbi Su lahtise akna sel öösel
Kardinast läbi ja lõhnadest läbi
Olgugi vaibad ja olgugi mööbel
Tulen ja tunnen, et mul pole häbi
Öösärk on põrandal pahemat pidi
Magad ja oled nii jumala moodi
Ka see on hommikukaste või higi
Samblane mätas või on ainult voodi.
Uitan kui öö Sinu magaval nahal
Keedan su juustest nüüd uneteed
Huultele tõstan ja rüübata tahan
Kuid mind ju ei ole, ma magan veel.
Jaan Tätte
23:52 0 comments
