Ma tahaks kirjutada, aga sõnad jooksevad eest ära. Ma näen neid, aga mitte piisavalt, et neid endale saada. Ja kui ma olen nad kätte saanud, siis kaotavad nad oma võlu ja muutuvad tühjadeks mustadeks krõnksudeks, mis üksteisest õieti millegi poolest ei erine.. Ent näiteks Mihkel Muti sõnad on mul olemas.. Ja Kalle Blomkvisti... Ja siis on veel ühed totakad sõnad, aga need ei kuulu avaldamisele. Need on "neljasilmasõnad". Need jäävad minu ja minu vahele.
Oo, aga "Koletise ball" jättis minusse kuuma rauaga vajutatud templi! Terve Eesti vaatas "Matrixit", aga mina üksi järasin pistaatsia pähkleid ja jõin oma teed.. ja vaatasin.. Ja see meeldis mulle. 22:34 0 comments
