Aaaaaga, mul on palju mehi. Ma olen sellega päris rahul. Neil kõigil on mingi roll..mingi ainulaadne ja sümboolne tähendus minu jaoks. Näiteks on mul vend, kes on erakordne. Ta võib olla üdini ebaarmastav ja ükskõikne, kuid ometi eelistan ma oma juttudega tema poole pöörduda - ta on absoluutne rahu, absoluutne tasakaalukus, absoluutne sild minu soos. Ja mul on mu riiulile pandud poiss, kellelt õige pea tolmu pealt pühkida kavatsen. Tema on üks suur, ent paljutõotav küsimärk minu üüratult stabiilses stiihias. Mul on üks kirjatsura - siinsamas, kuid parajalt kaugel, et teda oma käega katsuda ei saaks... Aga ta on olemas ja ma ei küsi lisa. Ja mul on trots, armastus ja agoonia ühes hullumeelses androgüünis, kes mulle palju mõtlemisainet ja tujusid on pakkunud. Siis on mul see tantsupoiss, kes küll ei ole minu oma... Aga ta on mul olemas. Vahel on ta olemas ka siis, kui ma tahaks, et teda olemas ei oleks. Aga ta on olemas ka siis, kui ma tema eksistentsi ülistan.. Ja siis on üks miljon kakssada silmarõõmu, kellesse ma vaheldumisi, vastavalt tujudele armun... Ja siis on mul massöör, juuksur ja see maailma kõige parem bussijuht!!! Ja mul on see muusika, millest keegi teine ei saa aru nii nagu mina. Mul on kirjanikud, kellega öösiti dialooge pean..
Ma tean, et olen üksi, aga see meeldib mulle. Ma ei ole kellegi oma, aga kõik on minu omad.
Nad on mu muusika tantsusaalis, mu täiuslik uni ja mu suudlused kaela peal...
23:56 0 comments
