Ota, kes see nüüd oligi, kes kindlasti täna ajalugu pidi õppima? Ei tahaks hästi uskuda, et see mina olin, sest ma pole isegi veel mõtetes sinnamaale jõudnud. Aga noh - aega ju veel on...kunagi hiljem. Enne trenni vist ei jõua, sest Kadri ju filmiga siiapoole teel.. Ehk siis pärast trenni?.. Oh, oleks see nii lihtne:)
Aga ühtteist olen täna juba korda saatnud. Ja ajalehest avastasin Taneli! Kas tõesti tulevane Hannes Kaljujärv? "Ja Wikmani "Pänno! Mespärast täil suu lahti on? Pange suu kinni. Muido zittazittick ländab suho!" poistest" sain jagu. Üllatavalt kiiresti möödusid need mõnisada lehekülge. Ja mitte-nii-üllatav oli selle lugemise nauditavus, sest mu kõhutunne ja ma-ei-tea-mitmes-meel kinnitasid mulle, et Wikmannid annavad mulle rohkem kui ntx toosamunegi "Keisrihull". Ja mus usun/tunnen/loodan, et ma ei eksinud.
Aga miks ei ole ma veel üle saanud sellest seletamatust igatsustundest. Kas tõesti Marika jutt mulle niimoodi mõjub? Kas ma tekitan selle endas teadlikult? Või see lihtsalt on nii? Nii lihtsalt, kui maailmaasjad üleüldse olla saavad? Ei tahaks minna libedale teele ja lasta endal uskuda, et see peaaegu depressiiv-maniakaalne-mittemidagisus kuidagi ilmaga seotud on. Aga Kuusetaat lubas ju sooja märtsikuud. Ehkki praegu aknast kaedes pole seda veel kuskilt aimata.. Aga ma olen ju alati varakevadet armastanud. Oooo, tule suvi ja võta talvelt süütus!!
Peaks ööriided siiski päevaste vastu ära vahetama... kell siiski ju omadega pärastlõunas juba!
13:36 0 comments
