Oi, oi - mis toimub? Erki tegi virtuaalse suitsiidi ning Moravius pakkis kohvrid ja pani ajama. Ma olen ka üritanud seda teha kusjuures, aga nagu näha juuresolevalt pildilt, pole see siiani veel õnnestunud. Aga eks see ole üsna elementaarne, et mingil momendil tekib mentaalne block ja enam ei suuda lihtsalt vana rida ajada. Ja, kui Anne täna vihjas mu kirjutistele, siis võttis see küll korraks jalad tudisema. Selle peale polnud ma isegi mõelnud.. Nüüd mõtlen.
Mõtlen.
Mõtlen.
Nii.. pea on tühi. Trenn oli hea, aga alati saab olla parem. Täna tekkis mulle korraks isegi tantsuloomistuhin. Ma usun, et SKatiga saab see asi meil vaheldustpakkuv ja kütkestav olema. Loomisprotsess siis. Tulemist pole mul siiski veel õrna aimugi. Ma olen viimasel ajal kogunud tõendavaid materjale selle kohta, et midagi valmis mõelda ja suuri detailseid plaane teha on jaburus. Sest asjad ei lähe kunagi nii, nagu ma neid tahan. See on 100% kindel. Ei ole mõtet isegi vaielda. Sest Elul on alati pakkuda miljoneid muid lahendusi, millele inimene ei ole ise oma sapienseerimisega (tuletis sõnast homo sapiens ) võimeline tulema. Ja see teebki Elu nii ihaldusväärseks. See ongi see "miski", mis meid ikka ja jälle jalgadele püsti ajab ja edasi liikuma sunnib. Ja see on hea.
lilled võetud, kohvi joodud
põsel pisar alla teel
kõik see muutub olen loodud
sinu hommikutesse..
(H. Kender)
21:26 0 comments
