Kunstnik on ilusate asjade looja. Ilmutada kunsti ja peita kunstnikku on kunsti eesmärk. Kriitik on see, kes võib kaunitest asjadest saadud muljet teisel viisil või teises materjalis tõlgendada. Kriitika oma kõrgeimas kui ka madalaimas vormis on teatav autobiograafia. Need, kes leiavad ilusates asjades inetuid tähendusi, on rikutud, ilma et nad seejuures oleksid veetlevad. See on patt. Need, kes leiavad ilusates asjades ilusat tähendust, on haritud. Neil on lootust. Need, kellele ilusad asjad tähendavad ainult Ilu, on äravalitud. Pole olemas kõlbelist ega ebakõlbelist raamatut. On vaid hästi kirjutatud raamatud või halvasti kirjutatud raamatud. Ei midagi muud. Inimese kõlbeline elu on osa kunstniku ainevallast, ent kunsti kõlbelisus seisneb ebatäiusliku objekti täiuslikus kujutamises. Ükski kunstnik ei taha midagi tõestada. Isegi seda, mis on tõsi, võib tõestada. Ühelgi kunstnikul pole eetilisi sümpaatiaid. Eetiline sümpaatia on kunstniku puhul stiili andestamatu maneerlikkus. Ükski kunstnik pole iial paheline. Kunstnik võib väljendada kõike. Mõte ja keel on kunstniku käes tema kunsti tööriistad. Pahe ja voorus on kunstniku käes tema kunsti materjal. Igasugune kunst on ühteaegu pealispind ja sümbol. Need, kes tungivad pealispinna alla, teevad seda omal vastutusel. Need, kes sümboli välja loevad, teevad seda omal vastutusel. Kunst peegeldab tegelikult vaatajat, mitte elu. Erinevad arvamused kunstiteose kohta näitavad, et teos on uus, keeruline ja eluline. Kui kriitikute arvamused lahku lähevad, siis on kunstnik iseendaga kooskõlas. Inimest, kes teeb midagi kasulikku, võib vabandada, niikaua kui ta seda ise ei imetle. Ainus, mis vabandab kasutult tehtud asja, on piiritu imetlus, mida see inimeses äratab. Igasugune kunst on täiesti kasutu.
Su enda hing ja su sõbra kired - need on kõige võluvamad asjad siin elus.
Ainuke tee kiusatusest vabanemiseks on sellele järele anda.
Ainus erinevus üürikese kapriisi ja elupikkuse kire vahel on see, et kapriis kestab pisut kauem.
Kui ma kedagi väga armastan, siis ei ütle ma kunagi teistele tema nime. Sellega annaksin temast nagu osa ära. Olen hakanud armastama salapärasust. Mulle näib, et see on ainuke asi, mis võib moodsa elu meie jaoks müstiliseks ja imeliseks teha. Kõige harilikumgi asi muutub vaimustavaks, kui vaid seda varjata. Kui ma linnast ära sõidan, ei ütle ma oma omastele kunagi, kuhu ma lähen. Kui ma seda teeksin, ei pakuks ärasõit mulle mingit lõbu. Õige, see on rumal komme, aga kuidagi näib see mu ellu rikkalikult romantikat toovat.
Oscar Wilde "Dorian Gray portree" 18:25 0 comments
