Kui kellelgi peaks olema vastupandamatu kihk minuga tüli norida ja mind endast välja viia, siis kõige lihtsam viis selle teostamiseks oleks mind msn'ist üled otsida ja seal siis targutama hakata. Teema polegi nii oluline, äärmusest äärmusesse.. Aga olge siis kindel, et te olete ustavad oma seisukohale st. üks kõik, milline see ka oleks - peaasi, et vastupidine minu arvamusele. Ma tean, et see üleskutse on mu oma nõrkuste presenteerimine, aga ma ei saa sinna midagi parata. Msn'i kõige ebameeldivam külg ongi see üüratu võimalus igal kellajal ja igal teemal sõneleda. Võibolla tuleb see minu eht-naiselikkusest, st. siis võimetusest adekvaatselt ja enesekindlalt väidelda, aga ma tunnistan seda. Mulle see ei istu. Ma arvan, et Õpetaja Ühiskonnal oli õigus, kui väitis, et naisel on poliitikas väga raske, kuna ta näeb puid, samal ajal, kui mehed kaevad vaid ühtset ja stabiilset metsa. Miks muidu taanduvad naistevahelised poliitilised kähmlused a la: vaata, mis soeng sul endal on!? Mehed ei võta asja nii isiklikult. Ja see on nende trump. Ja ma kiidan neid selle eest. Aga sel juhul löövad minus taas välja masohhistlikud jooned, kui ma lahtise uste päeval Tartu Ülikoolis just riigiteadused (kust teatavasti pole just pikk tee poliitikasse) oma huviobjektiks valisin. Aga mulle meeldis see, mis ma seal nägin. Ja mul tuli tohutu masendus peale, kui adusin, et pean veel mitu kuud taluma neid närvilisi pedagooge seal kisendavas koolimajas, kes ometi "vaid meie endi heaolu nimel kõike teevad.." Tegelikult on neil kõigest ükskõik, va. nende akrediteeringust ja nullide arvust palgatshekil. Miks nad siis seda ei tunnista? Poleks seda komejanti ja tramburaid..
Kevad on oma nina Tartusse pistnud. Juba nii mõnigi teenager ei peljanud kampsi väel linna peal jõlkuda, nii mõnigi lakkus bussipeatuses innukalt topsijäätist ja nii mõnigi hamburgerinäljas marakratt pidurdas oma massinat putka juures nii aplalt, et minu punastest velvetitest said ühe hetkega pruunitäpilised kaltsud. Luvyaso!
19:30 0 comments
