Kevad on üleni minusse sisenenud. Ta on mind päris enda omaks teinud. See spetsiifiline kõdi-tunne põlveõnnaldes ja vallatu naeratus, milleks erilist seltskondagi vaja pole. Ma ei ütle ära pikast jalutuskäigust mööda Tammelinna hubaseid tänavaid. Mulle meeldis, et see väike poiss minuga juttu ajama tuli ja et Rossi mulle tänavale vastu jooksis. See oli temast üdini koeralik ja üdini siiras. Need üüratud porimülkad paistavad olevat oma egot minimaliseerimas ja see on ainult hea. Ja Piret oli armas ja varustas mind niivõrd siivutult armsa asjandusega..:)
Tänasesse päeva on jäänud veel vaid üks tassike teed... 21:33 0 comments
